Ma käin jõusaalis ringtreeningus ja alustasin sellega ca aasta tagasi, mis oli üks kõige mõistlikum otsus üle aastate. Mul oli selg täiesti omadega sõna otseses mõttes tagumikus. Kasvõi üks vale liigutus põhjustas valu, nagu noaga torkaks. Väga ebameeldiv. Nüüd on palju parem.
Aga mina ja igasugused masinad vahel üldse ei sobi. Näiteks pink, millega saab teha jalalihaste harjutusi ja kuhu teinekord tuleb kõhuli heita. Ma ronisin sinna nagu sealiha grillresti vahele ja enam ära ei saanud. No sain, aga samamoodi nagu liha, aga seekord juba küpsenud. Teised tulid ikka normaalselt, inimese kombel, massina vahelt ära.
Ja sangpomm. Pean vaatama, et kedagi minu ja pommi ees ei ole ning et pommil oleks pehme maandumine, juhul kui... kipsist sein on õrn ja trennisaali taga on raamatupidamisfirma. No ei ole tarvis...
Meil on seal igasuguste põnevate nimedega harjutusi nagu Bulgaaria käärkükk (olen teinud) ja ka Rumeenia lõuatõmme (ei ole teinud ja ma ei saa ka tavalist tehtud). Lisaks "kolbapurustaja", see on üks kangiga harjutus.
Hantleid on ka igasuguseid ja kui võiks arvata, et roosa on üks ütlemata õrn värv, siis seal see ei kehti- need on kõige raskemad. Samuti lint, millega saab jalgadele harjutusi teha, ära jumalapärast võta roosat! Või siis ikka võta, sest jõudu on ju tarvis ja kuidas seda siis saada kui mitte pidevalt vähehaaval raskusi juurde pannes.
Trenni raskema osa lõpetab meil peaaegu alati plank. Üks minut ja nelikümmend sekundit on tavaline taks ja need on ühed pikemad üks minut ja nelikümmend sekundit üldse. Sel ajal inimesed vaikselt ropendavad omaette ja mõni ka vähe valjemini, see kõik innustab vastu pidama.
Kui meie armas treener ütleb, et viimased viis sekundit, on seda õnnis kuulda. Lisaks on puhas õndsus, kui ta ütleb "pooled", mis tähendab, et pooled mingitest pommide, hantlite, lintide, masinate, kastide, pinkide, pingutite, kangide jms riistvaraga sooritatavatest harjutustest on tehtud.
Minge trenni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar