Pändiproovi ja asja

 Ma olen varem kirjutanud, et meil on teraapiagrupp, nimega Ukerdajad. Koosneme igasugustest inimestest, mõned meist on professionaalid, mõned on asja tugevasti armastavad ning mõned lihtsalt teavad kõike paremini. Loomulikult ei ole see kerge kooslus ja tuleb ette teemasid, mida saab lahendada teraapiagrupile kohaselt tugeva enesevaatluse või teisele viltuvaatluse käigus.

Meil on paar profimuusikut seltskonnas ja nad on instrueeritud igasugustes peenemates teemades, millest meil, lihtsurelikel, on paremal juhul udune aim.

Kui üks pisike, suurte hallide silmadega naisterahvas ütleb, et see on ju nii lihtne, võta see bee bemoll seitse siit ja too aa minoor kuus koma kaheksa sealt (ehk selgitus ei läinud päris õigesti) ja sa küsid selle peale siiralt, et misasja? ning ta vaatab sind mõeldes, et sa oled siin juba kaua elanud ja ikka ei tea. Kui kasutad mingeid sinule arusaadavaid termineid nagu näiteks redel, mis on vaste dieesile (tundmata looma nahk), siis nemad sellest aru saada ei taha.

Kui oled saanud valmis mingi eriti lihtsa lauluga ja mõtled, et see võibki niimoodi jääda, siis eksid rängalt. Sind vaatab kohe keegi kahe meetri kõrguselt ja ütleb, et lisaks G-le on seal ka G7 ja siis kui sa piiksud, et ei ole mu meelest, ühmatakse, et vaata, kellega sa vaidled. Lisaks venitad sa lauldes valesid kohti ja teed sada muudki pattu.

Mis laulmisse puutub, siis see on ka suht komplitseeritud teema.  Kui näiteks laul ei meeldi ning olles juba pisut teadlikum kõiges selles terminite ja muu rägastikus, saad enesekindlalt nähvata "see pole minu helistik!"

Ütle nüüd, näiteks lapsed laulavad kõike, sest nad üldjuhul õnneks ei tea, misasi on helistik.

Kuidas mina trenni teen

 Ma käin jõusaalis ringtreeningus ja alustasin sellega ca aasta tagasi, mis oli üks kõige mõistlikum otsus üle aastate. Mul oli selg täiesti omadega sõna otseses mõttes tagumikus. Kasvõi üks vale liigutus põhjustas valu, nagu noaga torkaks. Väga ebameeldiv. Nüüd on palju parem.

Aga mina ja igasugused masinad vahel üldse ei sobi. Näiteks pink, millega saab teha jalalihaste harjutusi ja kuhu teinekord tuleb kõhuli heita. Ma ronisin sinna nagu sealiha grillresti vahele ja enam ära ei saanud. No sain, aga samamoodi nagu liha, aga seekord juba küpsenud. Teised tulid ikka normaalselt, inimese kombel, massina vahelt ära.

Ja sangpomm. Pean vaatama, et kedagi minu ja pommi ees ei ole ning et pommil oleks pehme maandumine, juhul kui... kipsist sein on õrn ja trennisaali taga on raamatupidamisfirma. No ei ole tarvis...

Meil on seal igasuguste põnevate nimedega harjutusi nagu Bulgaaria käärkükk (olen teinud) ja ka Rumeenia lõuatõmme (ei ole teinud ja ma ei saa ka tavalist tehtud). Lisaks "kolbapurustaja", see on üks kangiga harjutus.

Hantleid on ka igasuguseid ja kui võiks arvata, et roosa on üks ütlemata õrn värv, siis seal see ei kehti- need on kõige raskemad. Samuti lint, millega saab jalgadele harjutusi teha, ära jumalapärast võta roosat! Või siis ikka võta, sest jõudu on ju tarvis ja kuidas seda siis saada kui mitte pidevalt vähehaaval raskusi juurde pannes. 

Trenni raskema osa lõpetab meil peaaegu alati plank. Üks minut ja nelikümmend sekundit on tavaline taks ja need on ühed pikemad üks minut ja nelikümmend sekundit üldse. Sel ajal inimesed vaikselt ropendavad omaette ja mõni ka vähe valjemini, see kõik innustab vastu pidama.

Kui meie armas treener ütleb, et viimased viis sekundit, on seda õnnis kuulda. Lisaks on puhas õndsus, kui ta ütleb "pooled",  mis tähendab, et pooled mingitest pommide, hantlite, lintide, masinate, kastide, pinkide, pingutite, kangide jms riistvaraga sooritatavatest harjutustest on tehtud.

Minge trenni!

Hammer ja löök

 Ma eelnevalt mainisin, et mul on kitarriõpetaja ja puha. Alates oktoobrist ja nüüd juba saab mitu kuud. Meie õppekanaliks on Skype ja ajab asja ära, sest õpetaja on ise Tartus.

Kitarri õppimisel tuleb ette igasuguseid trikke, mida inimene harilikult kunagi ei tee, aga need on vaja selgeks saada, sest kaunistavad mängu. Üks taoline on hammer-on elik löök-legato. Ütleme ausalt, et selleni oleks mul pidanud minema aega, sest lihtsamad asjad kõigepealt, eks ole. Kuna ma olen igasugu ladina, hispaania ja mehhiko muusika fänn, siis sealtkaudu jõudis minuni üks huvitav lugu ja koos sellega ka see hammeri-värk.

Keda lähemalt huvitab, võib vaadata sellest videost siin KitarriKodu ja tegemist on ka minu õpetajaga, keda soojalt soovitan.

Selline asi, et lugu, mida ma õpin, on kaunis ja minu jaoks veidi raske, aga õpetaja on osanud selle kenasti söödavaks teha. Nüüd jõudis järjekord nende hammerite kätte ja järsku on kogu muu lugu tagaplaanil. Ma ootan pingsalt, millal järjekordne hammer kätte jõuab, valmistun selleks hoolega ja 60% kõigist sooritustest panen lihtlabaselt puusse. Ülejäänud 40% ei kannata kriitikat. 

Head harjutamist :)