esmaspäev, 3. august 2026

Reis Tampere kanti ja kuidas ma arvasin, et olen auto

 Käisin ametikaaslastega Soomes, Tamperes. Sel reisil realiseerusid mõnedki Murphy seadused ja tulemiks oli tõdemus- kui hull see kõik ikka olla saab :)

Algasid minu seiklused ühel kenal juulilõpu päeval kui rattaga kodust bussijaama sõitsin, et Tallinna bussile jõuda. Sinna ma jõudsin. Lähen Tallinnas maha ja kui ma bussis olin kindlalt otsustanud võtta takso, et jõuda varem terminali, siis millegipärast otsustasin ümber jala minemise kasuks. Ma hulluke ei vaadanud aga asjaolu, et minu google map kaart ei olnud muudetud jalakäija omaks.

Sealt edasi algas katsumuste rada, mis päädis maandumisega kuskil middle of nowhere keset autode pealemineku radasid ja küsimine endalt, et kuidas ma, lilleke, sinna sain. Lilleke sai sealt õnneks kohaliku transpordiga minema ja ikkagi jõudis paati, kus ootasid lõbustatud ametikaaslased. Ma väga neile seikluste üksikasju ei jaganud.

Reis oli tore, sai näha ja kuulda palju huvitavat Tampere linnast, kuhu meie pealik oli organiseerinud ekskursiooni koos kohaliku giidiga, kelle vanaisa kuulus kohalikku kirikuvõimu. Soomlased on usult enamasti episkopaalid, seda saime ka teada. Linn meenutas veidi lõunamaist, kuna oli lille- ja pargirohke ning vett leidus ka igal pool.

Õhtul käisime Itaalia restoranis. Keegi meist tellis pastat ja sinna kõrvale toodi hiiglaslik juustukera, mille seest kokk pasta peale lõikama hakkas. Peale söömingut läks pealik puhkama ja meie siirdusime torni, kus asus ka miski baar, istusime tunnikese kinnipanekuni ja naasime oma ööbimiskohta.

Meie Soome tegelik külastuse põhjus oli Lempäälä elamumessi külastamine, kes tahab selle kohta lähemalt teada, on link Kuidas elatakse Soomes? 2026. aasta mess näitab, kuhu liigub Põhjala elamuehitus

Oli põnev küll ja väsitav ka. Seal oli kogu elukeskkond kokku pandud, saunamajad, ühe-ja kaheperemajad, mökid, väikemajad, kortermajad, ridaelamud ja isegi koolimaja. Lõbustused lastele ja mänguväljakud olid samuti esindatud. Taolises kohas elada oleks puhas rõõm.

Eestisse tagasi saabudes ei juhtunud õnneks enam midagi põnevat. Mul on nende juhtumistega veidi kana kitkuda, sest minu praegune elulaad näeb ette easy and steady liikumist.